Sunday, May 26, 2013

YFU laager

4.-5.mail oli mul YFU weekend
See oli viimane YFU laager ja arvatavasti enamusi inimesi ei näe ma enam kunagi (juunikuus tuleb veel paar YFU asja, aga pole kindel, et paljud sinna lähevad).
See laager oli kuidagi vähem organiseeritud kui muidu. Oli palju vaba aega, et lihtsalt üksteisega juttu ajada ja niisama PÄIKEST (mida siis oli) nautida. 

Väike vahepala: 2.-3.mai oli meil kooliga spordipäev. Kaks väga lõbusat päeva või no minu jaoks üks väga lõbus päev. Teise päeva hommikul ESIMESE ÜLESANDEGA suutsin jala välja väänata...pidime tasakaalupalgi peal jooksma ja teatepulga edasi andma. Kuna tegemist oli võistlusega ja pidime hea aja saama, siis pidi muidugi kiiresti jooksma. Eks ma siis jooksingi ja andsid teatepulka edasi, tasakaal läks ära ja maas ma olingi :( Kuulsin jalas kraksu ja mõtlesin, et oi ei, nüüd läks jalaluu ka.
Mind viidi siis Punaste Risti juurde, kes meil seal staadionil oli, nad hoidsid külmakotti jala peal, sidusid jala kinni ja võisin edasi longata staadionil. Lonkasin siis enda tiimi juurde tagasi ja vaatasin, kuidas nad sporti tegid. Ühel hetkel aga oli jalg nii valus, et enam ei saanud väga edasi kõmpida. Läksin siis Punase Risti juurde tagasi ja mis ma teada sain? Pean haiglasse minema ja pildi laska teha jalast...NO TORE.
Eks ma siis helistasin hostemale, kes suht paanikas oli ja lõpuks viis üks õpetajatest mu rongijaama, kus ma hostemaga rongiga koju läksin ja siis autoga haiglasse.

LÕPUKS peale megapikka tulemuste ootamist tuli arst ja ütles, et mu jalg pole õnneks katki, vaid väga tugevasti välja väänatud. Selline kergendustunne käis läbi.
Praeguseks hetkeks on jalg parem, kuid sporti teha ei saa ja käin jalatoega ringi. Jeeei...


Väike vahepala sai nüüd läbi ja edasi YFU weekendi juurde. Käisin seal karkudega ringi (mu jalg oli esimesed päevad nii valus, et raske oli ringi liikuda). Vähemalt sain liftiga ringi sõita + kõik tegid mulle kõik ette-taha ära (kuigi ma seda ei tahtnud).
Aga jah, laagris olid nagu ikka töötoad ja siis vaba aeg ja söömine.
Ühes töötoas näiteks oli igaühele valge T-särk mõeldud ja siis saime üksteisele midagi sinna särgi peale kirjutada :) Pluus saime igaüks väikese vihikukese, kuhu me üksteisele midagi sisse saime kirjutada. Lugesin Elisa teksti, mis ta mulle oli kirjutanud (2lk) ja pisarad hakkasid lihtsalt voolama...

Kui oli aeg lahkuda, läks meel päris härdaks. Osade inimestega ma tean, et ma neid veel näen, siis oli lihtsalt tsau öelda, aga näiteks ühe Jaapani tüdrukuga oli küll raske hüvasti jätta, mõlemal pisarad voolasid ja oli raske. Autos kojusõites ma ka lahistasin nutta. Nojah, mis sa ikka ära teed.

No comments:

Post a Comment