Tuesday, February 26, 2013

24.veebruar

Kõigepealt palju palju palju õnne kallis kodumaa! Armastan sind ja sa jääd alati parimaks paigaks, kus elada!

Aga mida ma tegin sel päeval? Päeval olid meil külalised ja sõime head lõunasööki ja veelgi paremat kooki :)
Pärast seda läksin kergejõustikuvõistlustele. Mida ma oskan selle kohta öelda? OMG ja seda umbes tuhat korda järjest. Üks kohutavamaid kogemusi siinoleku ajal.
Kohale läksin sinna ühe trennikaaslase emaga (trennikaaslane, mina, üks teine trennikaaslase, ühe nende plikside boyfriend). Sõitsime kohale 20-25min ja midaaaaa ma näen kui autost välja astun:

 Väga veider spordihall...











Paremalolevasse majakesse pidime kõigepealt sisse minema, et ennast võistlustele ära registreerida. Kuna ma polnud treenerilt numbrit saanud (treener ise võistlustele ei tulnud), siis see oli kuidagi suur paanika ja ma pidin oma telefoninumbri registreerimislehele kirjutama, sest see naine jahus seal midagi dopingust...ma mõtlesin, et mu flaami keel pole piisavalt hea, et aru saada, aga teised ka ei saanud aru. Ühesõnaga idagi see naine seal registreerimislaua juures jahus. See selleks.

Lõpuks siis jõudsime "spordihalli" sisse. Ja mida ma näen?



Minu reaktsioon: SIIN TOIMUBKI VÕISTLUS?!?! KUS ON NORMAALNE SPORDIHALL?!?
Tahtsin siis riideid minna vahetama. Üks trennikaaslane ütleb jumala rahulikult, et siin ei ole riietusruume, et sa pead siis vetsu minema. MIDA SA JUST ÜTLESID?!? Nooo tuli õnneks välja, et seal ikkagi olid riietusruumid. Nimelt sellised:

Hurmavalt kena koridor.

Riietusruum ise. Kusjuures, seal oli umbes 6 erinevat riietusruumi, kõigil uks lahti ja kuskil mingit silti polnud, et kus naised, kus mehed (ühel tegelikult oli, paberileht kleebitud, et siin ainult naised). Ma siis läksin sinna riietumisruumi, panin ukse kinni ja lootsin, et keegi sisse ei tule.

Lõpuks oli kell 16.00 ja mul oli ainult 45min aega soojenduse tegemiseks (tavaliselt võtan tunnikese ikka). Mu trennikaaslased siis teatavad, et nad lähevad õue sooja tegema. MISASJA?!? Väljas oli -2 kraadi ja vihma/lörtsi sadas! Ma ei hakka õue minema, lollakad olete?!? Mul peaks siis kauem aega olema, et pikem soojendus teha VÕI mul oleks pidanud väliriided ka kaasas olema, mida mul ilmselgelt polnud.
Ma siis panin oma jalgadele soojageeli ja tegin sees soojendust. See ala, kus soojendust teha oli ikka väga väike (pikkust umbes 50m). Lõpuks kui jooksuharjutusi oli vaja teha mingid mudilased arvasid, et oh, paneks tõkked keset rada ja hakkas harjutama + mingid mudilased virvendasid niisama seal ees. EI NO TORE!

Ala ise hakkas ka veel varem. No kes alustab varem!? Aaa, jooksin 60m :D
Ilmselgelt ei läinud hästi.

Ja nüüd parim osa: sain pärast jooksu teada, et UPS, üks trennikaaslane pidi 18.30 kaugust hüppama ehk siis ma pidin selles rõvedas kohas VEEL KAKS TUNDI PASSIMA. Ma pidin otsad andma. Saatsin õele sõnumi, et kas ta mulle järgi ei taha tulla, aga see koht oli selleks veits liiga kaugel. Ma siis vahetasin riided ära, läksin küsisin, et kus on bussijaam ja seadsin sammud sinnapoole. Mind ei huvitanud, et väljas sadas vihma ja bussireis koju kestab kaua, kuna oli pühapäev (bussid ei käi nii tihti) ja ma pidin veel erinevate bussidega minema. Pere mul kodus vaatas Internetist jälgi, et ma ikka õigete busside peale läheks :D Lõpuks oli kell nii palju, et ema ütles, et oota parem 45min veel ja saad autoga koju tagasi (sama trennikaaslasega, kellega sinna läksin), et bussiga läheks liiga kaua aega.

No tatsasin siis tagasi. Istusin kohvikus ja sõin Ben&Jerry's jäätist. LÕPUKS oli kell 19.00 ja hakkasime autoga tagasi liikuma ja siis UPS, pidime selle tüdruku boyfriendi rongijaama viima...autosõit kestis kokku TUND AEGA (oleks olnud hmmm...20-25min?). Koju jõudsin siis kaheksaks. Mu õnnetunne oli kirjeldamatu kui ma lõpuks SÖÖGIGA (ma olin söömata ka ju veel) diivani peale istusin ja filmi hakaksin vaatama. 

Hetkel on tunne, et siin ma küll enam võistlustele ei lähe. See oli õnneks viimane sisevõistlus siin. 
Võib-olla polnud asi kõik nii hull, lihtsalt minu ettekujutuses oli Tallinna Spordihall või Lasnamäe Spordihall vms, mitte mingi vana Nõukogude hoone saranane asi. Pettumus oli lihtsalt suur. Terve aja mõtlesin vähemalt: kogemused, kogemused, mis ma vahetusaastalt kaasa saan. No oli üks kogemus ikka küll jah.

 

Saturday, February 23, 2013

Mis ma kaks kuud teinud olen?

Aastavahetus oli väga lahe. Õhtul olin kodus ja sõin perega ja pärast seda läksin linna peaväljakule, kuhu läksid kõik lahedad inimesed :D Linna peaväljak on midagi Raekoja platsi ja Vabaduse väljaku vahepealset. Seal oli suur lava, kus olid mingid esinejad ehk me kõik lihtsalt nautsisime uue aasta vastuvõtmist hea muusika saatel. Vihma sadas ka muideks, mis polnud just eriti meeldiv. Koju tagasi jõudsin umbes 4.30.

Jaanuari alguses käisime perega sugulaste juures uue aasta puhul. See tähendab siis seda, et läksime näiteks isa vanemate juurde ja sõime.

Jaanuaris veel Antwerpenis šoppamas ja igasugustel skautide/chiro pidudel. Ehk siis ei midagi erilist.
Üks pidu oli näiteks lõkkepidu ehk siis see toimus väljas. Polnud just soe ilm, aga kuna me kõik lõkke ääres seisime, siis oli soe. Varbad külmusid ära mingil hetkel, aga pärast oli jälle okei olla. Ma hiljem muidugi haisesin ka lõkke järgi. Mu koolikott kusjuures IKKA VEEL haiseb lõkke järgi. Nojah. 


Pärast lõkkepidu ööbisin klassiõe juures. Läksime ratastega tema juurde. Vihma sadas ja megakülm oli. Jeeee

Ühel reede õhtul peale kooli oli meil "mängude õhtu". 5 poissi korraldasid selle, sest nad peavad kooli jaoks midagi korraldama. See selleks. Asi nägi välja nii, et kõik läksime peale tundide lõppu suurde saali ehk aulasse ja siis seal sai umbes 3h mänge mängida näiteks Ping Pong, pokker, Alias, Twister, lauajalgpall, jalgpall PlayStationiga, Monopol jne. Ausaltöeldes oli päris tore isegi. Sai inimestega juttu ajada ja niisama tšillida. Ma mängisin enamus aega Ping Pongi.

Nüüd veebruaris oli mul vaheaeg ja vaheajal käisime YFUga Pariisis. Olime seal 4 päeva. Enne vaheaega oli nädal aega koolis teistsugune nädal, sest enamus lõpuklassi läks Itaaliasse lõpureisile. Mina kaasa ei läinud. Jube kahju :( See koolinädala oli suhteliselt masendav: vähe inimesi, kõik mu sõbrad olid ka Itaalias. Samas see nii halb ka nüüd polnud.
Meie plaan sellel nädala oli selline: 
Esmaspäeval käisime kohtus. See oli isegi täitsa lahe. 
Juhtum nr.1: megasuure ratastooliga mees olevat teed blokkinud ja teine mees ei saanud autoga mööda sõita ja lõpuks olevat midagi väga inetut öelnud ratastooliga mehele ja sellega teda solvanud.
Juhtum nr.2: araablasest mees oli oma naist löönud, sest naine oli rase ja suitsetas. Kohtus üritati mehele selgeks teha, et Belgia seadus ei luba naist lüüa, aga ma sügavalt kahtlen, et see mehele kohale jõudis. Naine üritas meest kaitsta ka veel. Selliseid juhtumeid oli 2 vähemalt kui mitte 3. Ühe juhtumi puhul mees ei rääkinud flaami keelt ja pidi kasutama tõlgi abi, ise on Belgias elanud 10 aastat.
Juhtum nr.3: üks kutt ostis ja müüs sõpradele marihuaanat.
Juhtum nr.4: eelmise kuti sõber olevat vana-aasta õhtul kellegi nii läbi peksnud, et see inimene pidi haiglasse minema. Mees ise eitas kõike, tema ei teinud midagi. Samas ta oli nii purjus, et ei mäleta. Päris loogiline, eks.
Juhtum nr.5: naine ja mees, kellel oli väike laps, olevat kellegi KAHEKESI KOOS vaeseomaks peksnud + nad peksavad üksteist ka kodus. See oli nende teine kord kohtus, eelmine kord nad vangi minema ei pidanud, ainult vihamaandamiskursusele, aga kuna nad seda ei teinud, siis nüüd peavad nad vanglasse minema mõlemad.
Pärast kohtust käimist käisime õlletehases. Polnud nii lahe kui arvata võiks. Seal tehases oli külm ja haises rõvedalt.

Teisipäeval pidime koolis istuma ja oma uurimistööd tegema. Kuna mina uurimistööd tegema ei pidanud ja kodus ka olla ei tohtinud, siis pidin omale tegevuse leidma. Ma siis lugesin ajalehti ja õppisin flaami keelt. Olen ikka tubli.
Pärastlõunal läksime Mecheleni soosse jalutama. HAHAHAHHA, hea arusaam neil soost.

Pilt on udune, aga mõte loeb.

video

Kolmapäeval pidime ujuma minema. Olime juba ujumisriietes ja siis ups, tuli välja, et poistel peavad olema ujumispüksid mitte shortsid. Nojah, panime siis jälle tavalised riided selga ja istusime ujula juures kohvikus, et mingigi tegevus oleks, sest kolmapäevane päev kestab niikuinii ainult 12ni.
Kusjuures, nende ujulates ei ole fööne, nii et juuste kuivatamisest talvel võid ainult unistada. Osades kohtades pole vist eraldi duširuumegi. Eraldi riietumisruumidest võid ka ainult unistada. Peegel on ka suht tundatu asi neile.

Neljapäeval vaatasime koolis filmi "The Ghost Writer". Hostvend ütles, et keegi ei saanud sellest filist aru. No on ikka loll, ma küll sain aru ja teised inimesed ka, ainult tema ja ta sõbrad ei saanud filmile pihta, hahaha :D
Pärastlõunal pidime uisutama minema, aga sinna ma ei läinud.

Reede hommikupoole käisid teised Parlamendis Brüsselis, kuhu ma ei läinud. Pärastlõunal ajasin ennast Brüsselisse kohale ja siis läksime Magritte muuseumisse, sürrealism oli seal. Nooo pole just midagi mulle see sürrealism, aga vähemalt giidi oli huvitav kuulata. Mu inglise keele õpetaja oli üllatunud, et ma flaami keelt oskan :D 6 kuuga olen ma ikka midagi õppinud jah :D

Reede õhtul tähtsime Liisikaga ühele skautide peole minna, aga piletid ei olnud enam, sest kell 20.00 (pidu algas kell 21.00) oli ukse juures olnud 500 inimest. Arvatavasti kõik tatikad.

3.veebruaril käisin hostõega Antwerpenis So You Think You Can Dance theater show'd vaatamas! SYTYCD oli flaamikeelse osa oma (Holland + Flandria). Meeeeeeeeegalahe show oli, sai oma silmaga neid tantse näha! Samas kohad olid meil megaaaaahalvad :D

Jällegi, pildi kvaliteet on halb (telefoniga tehtud), aga mõte loeb.

Põhimõtteliselt vist tähtsamad asjad nüüd siin kirjas. Eile käisin kinos "Les Miserables" vaatamas kooliõega. Täna lähen peole (ostsin pileti juba ette ära). Homme tulevad külalaised meile. Selline tavaline nädalavahetus ühesõnaga.

Aaa, saime oma vahepealse tunnistuse ka kätte ja mu osad tulemused olid paremad kui hostvennal, MUHAHAHAHA.

Pariiiiiiiis 14.-18.veebruar YFUga

Need, kes facebooki on vaadanud, siis ilmselgelt käisin ma YFUga Pariiiiiisis! Ja et teid kadedaks ajada, siis jah, Pariis oli IMELINE!
Mis me siis seal Pariisis tegime? Jalutasime, jalutasime, jalutasime ja veelkord jalutasime. Meie jalad olid nii läbi omadega, et viimasel õhtul see tunne, kui me tagasi hotelli jõudsime, on lihtsalt kirjeldamatu.
Jalutamise käidus muidugi vaatasime ka ringi :D Päris loogiline, eks.


Liisikaga rongis. Kuna me elame samas kohas, siis läksime hommikul koos rongiga Leuvenisse, kus meie buss oli. Äratus oli sellel päeval kell 6.00, meeldiv.

Esimene päev oli vihmane ja kole, nii et vihmavarjud olid väga populaarsed.

Üks tüdruk Taist ostis sellest toredast poest omale käekoti, mis maksis umbes 780 eurot...Tais pidavat sama kott veelgi kallim olema, aga no halllooooooo, see POLE ODAV. tai tšikid ostsid üleüldse omale 40 euri eest macaroonse.

Macaroons.

Nägime sellel kuulsal tänaval ka kuulsa Arc de Triomphe'i ära.

Vaade ülevalt oli imeline!





Õhtul käisime Eiffeli torni vaatamas, sest kell 20.00 hakkas ta "vilkuma", ma kahjuks ei leia hetkel eesti keele sõnavarast paremat sõna.
Järgmisel päeval läksime Eiffeli torni otsa. Kõik läksid vist täiesti üles välja, vaade oli muidugi mega.


 Notre Dame
Tore sillake toredate lukkudega.

Üks mu lemmikvahetusõpilane, Natsuko Jaapanist

 Tänavakunst




Louvre'is käisime ka ära ikka. Nägin Mona Lisat oma silmaga ja väga uhke tunne on nüüd, hahah :D Sain ikka tükk aega Mona Lisa ees seista ja seda jõllitada, me tulime umbes kell 10 muuseumisse, nii et polnud nii palju rahvast seal. Ja see pilt, kus naine teeb ühte maali järgi...see oli vapustav.
Kuna me nii palju ringi kõndisime, siis kõik istusid igal võimalikul hetkel. Lõunasöögi muuseas tegime omale igal hommikusöögil, tegime lihtsalt võileivad valmis ja siis salaja viisime nad oma tuppa, sest ega tegelikult ei tohiks ju toitu kaasa võtta hommikusöögilt. Samas Pariisis süüa on kohutavalt kallis.


Lihtsalt üks ilus pildike :)


Viimasel päeval olid kõigil jalad nii läbi, et jube kohe, aga kui meile pakuti võimalust Pariisis õhtul ringi jalutada, siis me ikkagi tegime seda :D Pariis on lihtsalt megailus õhtuti. Maagiline õigemini.


Latiinod. Minu sõbrad.


Jalutasime rahulikult ringi ja äkki poisid hüüavad: "Gerli, mida sa SEAL teed?" Igaks juhuks mainin ära, et see ei ole mina :D

 Elisa
Meie hosteli baar, kus me iga õhtu istusime.

Wednesday, February 13, 2013

HOMME PARIISI

Esiteks vabandan, et pole oma blogisse üle kuu aja kirjutanud. Aeg läheb kuidagi kiiresti. Olen siin juba peaagu 6 kuud olnud. Oeh, aeg tõesti lendab. Nägin ükspäev unenägu, et olin äkitselt Eestis tagasi, kõndisin Reaali koridorides ja kõik nagu oleks normaalne. Mul tuli paanikahoog ja ma ärkasin siis üles. Tekkis tunne, et ei, misasja, mul on veel aega Belgias olla, ma ei saa veel tagasi olla, mul on veel nii palju asju vaja siin teha ja igal pool käia. Mitte et ma ei tahaks tagasi tulla. Seda on raske seletada, teised vahetusõpilased saavad aru :) Vot. Aga nüüd aitab sellest jutust. Mul veel aega enne kui koju tulen.

Mis ma siis vahepeal teinud olen? Kohe midagi erilist pähe ei hüppa peale igasuguste uue aasta vastuvõttude, aga õige jaa, MA JU LÄHEN HOMME PARIISI!

Pärast Pariisist tagasitulekut luban, et teen kaotatud aja tasa ja kirjutan, kirjutan, kirjutan...

Olge tublid!