Thursday, July 12, 2012

ELOOOOO

Ei oskagi kuskilt alustada, kui on vaja kirjutada ELOst. See oli lihtsalt niii imetore ja lõbus ja lahe jne. NALI JA NAER. Vot need iseloomustavad minu jaoks ELO. Eelorientatsioon on ELO lühend muideks, kes ei tea.
ELO toimus siis 8.-10.juuli Kurtna puhkekeskuses (Vembu-Tembumaa kõrval). ELO oli megahästi korraldatud ja me kõik saime eraldi päevakavad. Eraldi päevakavad olid meil sellepärast, et meie suur grupp (umbes 63 oli meid vms) oli jaotatud väiksemateks gruppideks, kus rääkisime igast kasulikest asjadest nagu näiteks koduigatsus ja kultuurišokk. Enamus asju olid mudiugi varem juba teada, aga osad asjad panid küll mõtlema ja ma sain aru, et on ikka asju, mis vajavad läbimõtlemist juba praegu.

ELO algus. Need olid meie vabatahlikud, kes ELO korraldasid.
  
1.päev Saabudes algas kohe tutvumine omavahel. Töötubades olid alguses kõik sellised vaiksed, tulid sisse, ütlesid vaikselt "Tere" ja siis hakati uurima, et kes kuhu läheb jne. Rõõm oli suur, kui avastasid inimesed, kellega sa samasse riiki lähed. Töötubades räägitud info oli ka kasulik muidugi, aga sellest pole mõtet nii pikalt kirjutada. Mainiks ära selle, et üksteisele pidi selja peale valgele paberile kirjutama esmasmulje. Selle lehe hoian ma kindlalt alles. Kõige naljakam asi, mis mulle kirjutati: alguses arvasin, et sa üks vabatahlikest.

Õhtul tegime seltskonnamänge. Ilmselgelt oli FUN.

See on selline lahe mäng nagu "Big fat pony". Millegipärast paljudele see mäng ei meeldinud, nad ei laulnud kaasa ja läksid ruttu ringist eemale, et seda mängu mitte mängida. SEE ON MEGAHEA TEGELT.

Näidisvideo sellest mängust.
Sülleistumise mäng, mis läks kõigile megahästi peale.

Kertu (tuleb ka flaamikeelsesse Belgiasse) ja Liisaga (läheb Austriasse) läksime lähedalasuvaid hobuseid vaatama õhtupoole. Ma sain siis šoki. Mitte hobuste vaid konnade pärast. Seal oli terve maa täis megapisikesi konni, kes hüppasid ringi ja mul lihtsal flippis ära. Tahtsin ruttu ära sealt, kuidagi creepy hakkas.

2.päev Äratus pidi olema 8.30, aga ma vaatasin juba kella umbes 06.50 ja enam und ei tulnud...mis siis ikka, lebotasin niisama voodis. Ärevus oli nii suur vist, et ei saanud magada vms :D Igatahes hommikuäratuseks lasti meile sellist laulu:


Pärast seda pidi hommikuvõimlemisele minema. See oli nii naljakas ja totakas ja lahe samaaegselt. Lugusid oli palju erinevaid, mille järgi me tantsisime, ja no need liigutused olid muidugi üle kõige. YFUkad ise olid muidugi mega äksi täis ja neil oli naljakas meid seal totakaid liigutusi tegemas vaadata. Mulle igatahes meeldis. Kõik tundsid ennast totakalt, nii et mis siis ikka.

Marro ja Henri meile hommikuvõimlemist tegemas. Teised vaatasid aknas ja naersid niisama meie üle :D
Ilmselgelt oli naljakas.

Kohvipausid iga päev olid megahead, sai kerge energialaksu ja siis jälle töötubadesse. Vahepauside ajal sai ka juttu aetud ja poistega vahepeal olid meil päris huvitavad jututeemad seal, nalja sai :D Sellest aga ma igaks juhuks ei hakka avalikult blogis kirjutama :D Kes teavad, need teavad.

Mingi vahepausi ajal laua ääres istumas ja niisama tšillimas. Ma tõesti ei tea, mida ma seal tegin või seletasin...

Probleemide lahendamine oli ka selline...huvitav. Osad case'id oli nii totakad lihtsalt, et kuul pähe. Kes teeks nii?!?! Mõni lollakas ikka. Reeglitest oli ka juttu 2.päeval. Põhiline siis, et ärge rasedaks jääge/ärge kedagi rasedaks tehke ja vahetusvend/vahetusõde jäägu pereliikmeks :D Ehk siis (nagu mulle see ilus lause meelde jäi), et kui tekivad tunded vahetusõe/vahetusvenna vastu, siis tuleb meeles pidada lauset: "See ei ole YFU eesmärk, YFU ei ole kosjakontor."

Asjalik olemas ja tarka juttu kuulamas Suures saalis.

Iga päev oli meil ka kodugrupp, kus rääkisime, et kuidas meile päev meeldis jne. Kodugrupp oli nagu ta oli teatud põhjustel...vahepeal pidi ikka peast kinni hoidma ja silmi pööritama mõne inimese peale aga nojah, ikka juhtub.
Õhtune meelelahutusprogramm oli üle kõige. Suvalistes gruppides pidi tegema telenovela, meie teemaks oli USA. Minu grupis oli selline üks "huvitav" inimene, kes keeldus rühmatööd tegemast ja tegi kõigi ideid maha ja üleüldse oli ebameeldiv tiimikaaslane. Teda siis suht ignosime ja tegime oma näidendi ilusti valmis :) See teatud isik ettekandmisel mängis muidugi oma osa ilusti ära, nii et väga tubli. Näidendites olid etteantud laused, mida kasutama pidi: "Oliver, miks alati sina?", "Skandaal", "Keeruta palju keerutad, perse jääb ikka tahapoole" ja "Pink fluffy unicorns dancing on rainbows". YFUkad ise tegid meie telenovelade vahele reklaame. Need oli ka muidugi meganaljakad ja lahedad.

Nemad siis kahekesi jälgisid telekast saateid ja reklaame. Astusid sisse alloleva laulu järgi. Päris hea oli.
"Helista mulle...Olen alati avatud..." HAHAHAHAAAA, muud ma ei oska kommenteeridagi :D
Kosmodisk aitab alati.
Taavi (läheb Hiina) tants oli üle kõige minu arust. Kuidas ta nii tantsida oskab?!?!

Peale telenovelasid läksime õue ja üks YFUkatest ütles: "Me tegime teid vaimselt lähedasemaks, nüüd teeme teid füüsiliselt ka lähedasteks." Hahahhaa, nii oligi kusjuures :D Pidime siis münti edasi andma ja selleks üksteise peale ronima ja rollima ennast. Jacob (tegelt ta nimi on Mark ja ta läheb Saksamaale, aga ta on Twilighti Jacobi moodi ja nüüd kõik kutsuvadki teda Jacobiks) ütles selle mängu ajal hea lause mulle, mida ma täpselt ei mäleta enam, aga põhimõte oli umbes selline, et ma saan tema peal olla ja et ma naudiks seda kuni veel saan :D

Vasakpoolne on Mark aka Jacob. On ju Jacobi moodi?

3.päev Selle hommikuvõimlemise tegid meile Kaarel (Saksamaale läheb), Rando (ka Saksamaa) ja Tarzan. Tarzani pärisnime ma jälle muidugi ei tea...Nad olevat eelmise lõunasöögi ajal ette trüginud ja see siis oli nende karistus, hommikuvõimlemise tegemine.

Ehtne Tarzan.

Kindlustuse jutt oli see päev vajalik, kuna ma kindlustuse kohta polnud eelnevalt väga uurinud. Lennupiletitest ja lennuki peale minemisest rääkides tuli mul ootusärevus sisse, tekkis tunne, et ma nüüd kohe-kohe astungi lennuki peale ja lähengi.
Mulle meeldis see, et kõik muretsesid mingite notarite pärast, sest vanema luba on vaja, et saaks minna vahetusaastale. Mul seda pole vaja, sest ma olen 18. MUHAHAHA, paras teile alakad :D Alakad ei tohi vahetusriigis üksinda ühest linnast teise ka trippida. MUHAHAHA jällegi :D Eks ma ka vabalt ei saa liikuda, aga parem olukord on ikkagi, peab täpsemalt järgi uurima, et mis värk sellega on.
Kiri iseendale oli huvitav asi, mida tegema pidime. Sinna sai ikka igast jura sisse kirjutatud. Eks aasta pärast ole naljakas lugeda.
Rongijaamas (läksime rongiga Tallinnasse tagasi) tegime ka mingeid energizereid. Balti jaamas sai ka lauldud ja veits liiga palju emotsioone näidatud. Crazy peopleeee.

Laulsime ja tegime igast pulli rongi peale tagasi kõndides. Belgiasse minejad kõik.
YFU vabatahlikud rongile järele jooksmas ja meid ära saatmas. Niiiii armas neist :)

MEGAOLULINE INFO: Söök oli üliiiiiiiiiihea. Täpselt selline tunne tekkis, et meid söödetakse juba nüüd enne vahetusaastat paksuks :D Mina läksin tavaliselt viimaste hulgas süüa võtma, sest ma ei viitsinud pikalt järjekorras seista, palju lõbusam oli teistega tšillida ja juttu rääkida, siis sööma minna, istuda megakaua toidulaua ääres, süüa veel ja veel ning veel ja veel juttu rääkida :D Alati istusime ühe ja sama koha peal ka, meil oli seal laua ääres oma nurgake :)
Alati meelas Liisa (läheb Austriasse).

Kokkuvõtteks siis, et ELO oli megahüpersuperlahe ja lõpus hakkas kurb :( Näeme alles ju aasta pärast uuesti ja mul on tõesti tunne nagu oleks ELOlt leinud oma inimesed. Need, kelle kohta saab öelda, et nad on MINU INIMESED.

















Airiga (läheb Saksamaale) leiutasime esimesel päeval oma vahetusaasta moto: "Lähme kohale ja vaatame, mis saab!"